Juhina austa rohkem teenindaja tööd

Ruuli sõnul on klienditeenindaja ettevõtte visiitkaart, keda nähes tekib kliendil ettevõttest esmamulje seitsme sekundi jooksul. Kliendil on esimene emotsioon juba käes, kui teenindaja märkab klienti ja naeratab.

Ruul oli aastaid seisukohal, et klienditeenindamisele pööratakse erasektoris rohkem tähelepanu, kuna seal soovitakse, et klient tuleks ikka ja jälle tagasi. “Kuid nüüd on hakanud ka riik sellele rohkem tähelepanu pöörama, näiteks maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet,” rääkis Ruul. Ta lisas, et see isik, kes võtab nendes ametites inimesi vastu, on pandud firma visiitkaardiks, kuid klient läheb sinna asju ajama siis, kui tal on seda vaja. Ruuli sõnul on eraettevõtetel suurem huvi, et klient külastaks teda korduvalt ning tal tekiks nn vau-efekt.

“Kuna teenindajate seltskond on niivõrd suur, siis kui riik hakkab nende tööd väärtustama, on see juba kõva sõna,” ütles Ruul. Ta lisas, et riik võiks töö väärtustamiseks ja maine tõstmiseks ikkagi midagi ära teha. "Kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistujamaa, siis hakkab siin käima ka rohkem inimesi. Siis tuleb hea teenindus enda kasuks tööle panna ning see võiks juba praegu olla kõrgendatud tähelepanu all.”

70% inimestest on suuremal või vähemal määral seotud klienditeenindusega. “Kui me tunneme ja saame aru töö keerulisusest, siis sealt algab pihta see, kuidas antud ametikohta austatakse.” Kui Ruul on küsinud enda välismaa kolleegide käest, et kuidas Eestis teenindus on, siis positiivne on tema sõnul hetkel ülekaalus.

Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee ning saad teada, mida peaksid klientidele rohkem pakkuma ja mis on need põhilised asjad, mis motiveerivad teenindajaid ametis püsima.